Käisin hiljuti pildistamas Marilin Sikkali loomingut – MARI riidebrändi. Marilin jagas lahkelt ka oma mõtteid tööst ja elust.
Millal ja kuidas jõudsid arusaamisele, et soovid igapäevaselt moedisainiga tegeleda?
Olen kogu elu armastanud riideid enda nägemise järgi sobivaks sättida, poest on olnud keeruline midagi leida, kuna tegelikult pole standardseid inimesi olemas. Moestandarite ja keskmiste moemärkide jaoks olen ma liiga pikk jne. See on kindlasti tuttav lugu paljudele. Seega peale kolmanda lapse sündi, kui olin taas olukorras, kus vaja naiselikke ja mitte väljakutsuvaid mugavaid kleite, otsustasin ise nende loomisega peale hakata. Kuna emaks saamine on elu loomulik osa, samuti on loomulik, et keskmise naise kaal kuni 5kg aasta jooksul kõigub, oli vaja leiutada rõivad, mis selle kõikumisega kaasa saavad minna. Rätikleidid, sukkkleidid, pükstükid, särkkleidid, hõlmikud jms. on hea lahendus. Ja väga oluliseks pean materjali – see peab kindlasti olema 100% naturaalne.
Mis inspireeris Sind looma rõivabrändi MARI?
Oma loomingule nimetuse andmiseni jõudsin tegelikult alles paari aasta pärast, kui oli selge, et olen leidnud Eesti naiste poolt kena vastuvõtu. Ja kuna soovin, et just Eesti naised saaksid osa mugavusest, naiselikkusest, pehmusest ja naturaalsusest – oli MARI väga lihtne ja sobiv nimetus sellele.
Kellele on suunatud MARI?
MARI on suunatud naisele, kes teab oma väärtust ning ei lase end kõigutada kiirelt muutuvatest trendidest. Sest tegelikult on trend elada hoopis iseendana. Ja see on püsiv.
Kirjelda oma karjääri kõige uhkemat hetke
Ma arvan, et oli tore hetk, kui läksin Evelin Ilvesele Kadrioru lossi proovima selga üht ilusat sukkkleiti ja olin juhuslikult just kullerilt kätte saanud kanga Itaaliast – muhulillelise mustriga venival satiinsiidil – väga luksuslik. Ja see oli mul kotis. Jagasin oma rõõmu Eveliniga – mispeale võttis meie kleidiloomine hoopis uue suuna. Seda mustrit kasutan oma loomingus seniajani. Muster on pärit 1919ndast aastast, mil tütarlaps Maria Metsaalt selle oma pulmatekki tikkis.
Mis on olnud kõige keerulisem?
Esialgu oli keeruline ühendada lapsi ja tööd, sest vaba aeg oma loominguga tegelemiseks oli alguses paraku siis, kui abikaasal oli puhkepäev ning selmet koos aega veeta, lippasin mina õmblejanna juurde. Aga aja möödudes hakati minu sedalaadi tööga – õppinud olen ju hoopis ettevõtlust ja mitte disaini – omaste seas harjuma ning ka tütred on olnud juba üle 10 aasta kõige selle sees.
Kuidas näeb välja Sinu tavaline tööpäev?
Minu päev ja minu töö on omavahel väga seotud. Alustan päeva pika kohviga voodis, kui abikaasa on kodus või kui mitte, siis laste äratamisega, kohvitass näpuotsas hommikusööki valmistamas, majapidamist üle vaatamas, pesu pesemas. Lippan paar tundi järjest kokku 5-6 tasapinna vahet majas ringi ja teen ära asjad, mis on vaja teha. Võtan seda kui sporti 🙂 Kui kõik on kodust lahkunud, võtan aja endale – venitan, teen hüppeid, mõned joogaharjutused, karastan külma veega. Tööle suundun ilma autota jalgrattaga – see koos hommikuste protseduuridega on hetkel mu päeva kõige toredam osa. Ammutan ispiratsiooni oma elust ja vajadusest end hästi tunda. Sellest lähtuvalt saan edasi arendada ka oma loomingut. Jagan endast päeva jooksul palju ära. Ja et endast palju ära anda, vajan ka palju aega enda laadimiseks, et kõik oleks kenasti tasakaalus.
Oma poekese avan kell 11 ja töötan seal ise kolmel päeval nädalas. Ülejäänud aja vältel on mul abiks väga toredad naised, kes kõik on samuti MARI-usku. Naiselikkus, lihtsus, naturaalsus, toetus ja heaolu – need on märksõnad, mida endas kanname ja edasi anname. Päeva keskel on meil ette nähtud ka 45 min. pausi, mida mina proovin veeta jalutades või taas rattaga sõites.
Õhtul kella 18-st veeren taas kodu poole. Ma armastan valmistada õhtusööki n.ö nullist. See on mõnus loominguline hetk ja koos tütardega toimetamine. Kes hakib, kes segab, kes katab laua – samal ajal saame rääkida üksteise päevast või kedagi õppimisel aidata.
Ja õhtu lõpetuseks on meil taas mõnusad karastusprotseduurid – saun ja bassein või meri. Magama sätime end üldiselt juba päris vara, kell 22 hiljemalt olen juba unemail…
Mida sooviksid oma karjääri jooksul veel saavutada?
Soovin, et inimesed süübiksid aina rohkem iga kaubamärgi siseellu – millise energiaga see on loodud, sest tarbides kasutame me alateadlikult ka selle kaubamärgi energiat. See muutub aina olulisemaks – teadlikkus sellest. Kui tarbid märki, mis kopeerib – oled osa sellest; kui toetad originaalloomingut – saad osa sellest; kasutades kaubamärki, mille põhiliseks sõnumiks on loomulikkus – saavutadki seda. Selle teadlikkuse tõstmine ongi praegu mu uue tegutsemisperioodi fookuses…
